Erasmus+ õpiränne pakkus meie kooli õpetajatele väärtusliku võimaluse täiendada oma teadmisi ja oskusi rahvusvahelises õpikeskkonnas. Roomas toimunud koolitustel keskenduti õpetaja ja õpilase heaolu toetamisele, teadveloleku ja meditatsiooni praktikatele, kaasavatele õpetamismeetoditele, multikultuursete gruppide juhtimisele ning lõimitud aine- ja keeleõppele. Õpirände käigus saadud kogemused, praktilised töövõtted ja rahvusvaheline koostöö andsid osalejatele uusi ideid, kuidas muuta õppetööd tähenduslikumaks, toetavamaks ja õppija vajadusi arvestavamaks. Kokku osaleti kolmel erineval kursusel.

Õpetajate õpiränne toimus Euroopa Liidu Erasmus+ programmi toel.

„Cultivating Well-Being: A Mindfulness And Meditation Training Course For Educators“

Osalesime Erasmus+ koolitusel „Cultivating Well-Being: A Mindfulness And Meditation Training Course For Educators“, mis toimus Roomas. Koolituse keskne eesmärk oli toetada õpetaja eneseteadlikkuse ja heaolu arengut läbi teadveloleku (mindfulness) ja meditatsiooni praktikate, samuti soodustada rahvusvahelist koostööd ning kogemuste vahetamist.Koolituse tulemusel omandasime praktilisi oskusi ja teadmisi, mida saab rakendada nii oma igapäevaelus kui ka õpetajatöös. Süvenes arusaam inimese heaolu erinevatest aspektidest – käsitlesime vaimset, emotsionaalset ja füüsilist tasakaalu ning nende omavahelisi seoseid. Õppisime märkama stressi ja pingete varajasi tunnuseid ning sain teadmisi, kuidas neid teadlikult ennetada ja leevendada.
Tutvusime erinevate meditatsioonitehnikatega, nagu hingamise jälgimine, kehatunnetuse teadlik märkamine ning mõtete ja emotsioonide hinnanguvaba jälgimine. Nende harjutuste kaudu arendasime oskust olla rohkem kohal hetkes, mis aitab parandada keskendumisvõimet ja vähendada ärevust. 
Lisaks toimusid õpitegevused õues, mis aitasid süvendada meelte teadlikku kasutamist. Harjutasime keskkonna tajumist läbi kuulmise, nägemise, haistmise ja kompimise, mis toetas kohalolu tunnet ja aitas mõista, kuidas looduskeskkond mõjutab inimese heaolu. See andis meile uusi ideid, kuidas tuua õppetöösse rohkem liikumist ja loodusega seotud tegevusi.

Rahvusvaheline õpikeskkond pakkus väärtuslikku kogemuste vahetust erinevate riikide õpetajatega. Saime uusi ideid ja praktilisi näiteid, kuidas toetada õpilaste vaimset heaolu ning luua klassiruumis rahulik ja toetav õhkkond. Samuti arenesid meie suhtlemisoskused ning kultuuridevaheline teadlikkus.

Kokkuvõttes täitis koolitus oma eesmärgi. Koolitaja professionaalsus ja mitmekesised õpitegevused muutsid õppeprotsessi kaasahaaravaks ja praktiliseks. Saadud teadmised ja oskused aitavad tulevikus paremini hoolitseda nii enda kui ka oma õpilaste heaolu eest ning rikastavad meie õpetamispraktikat.

Annika Neiland

Koolitus sisaldas teooria osa ning praktilist osa. Slaididega kaasnes põhjalik selgitamine ja praktilised näited, harjutasime kuulamist ja kohalolu kõikide tegevuste raames.Tegime harjutusi paarikaupa ja suuremate gruppidega, samuti keskendumisharjutusi individuaalselt. Suhtlesime teiste kursusel osalejatega. Lisaks muudele omandatavatele oskustele saime praktiseerida inglise keelt. Osa koolitusest toimus vabas õhus - liikumine koos loodusega tasakaalustas vaimu väga tõhusalt. Vabadel hetkedel tutvusime võimaluste piires Rooma ajaloo- ja kultuuriväärtustega.

Õppisin koolituskursuse raames pöörama rohkem tähelepanu oma isiklikule heaolule ja selle parandamise võimalustele. Õppisin keskenduma praegusele hetkele ja kasutama erinevaid vaatenurki, et olukordi ja situatsioone paremini mõista. Sain praktiliste harjutuste abil aru, mil määral on võimalik oma mentaalset heaolu parandada ja suunata. Sain kinnitust teadmisele, et koostöö ja arutelu on vajalikud vahendid probleemide lahendamiseks. Õppisin tundma erinevaid vaimse heaolu aspekte ning pöörama tähelepanu ka füüsilise keha eest hoolitsemisele. Keskendusin mõistete "vaimne intelligentsus" ja "emotsionaalne intelligentsus" tähendusele. Sain skemaatilise slaidi abil aru, kui mitmekesine on emotsioonide skaala ja kuidas need on seotud üldise energiatasemega. Sain grupivestluste põhjal aru, et kuigi koolikorraldus ja kombed võivad olla riigiti erinevad, on inimese põhiolemus ikkagi kokkuvõttes sama - emotsioonid ja nendega toimetuleku mehhanismid on samasugused. Õppisin vahet tegema, millised on avatud ja edasiviivad küsimused ja milliseid küsimusi oleks parem mitte esitada. Õppisin, kui oluline on ilma vahele segamata ja ilma hukka mõistmata kuulata.

Karmen Kull

"Inclusive teaching methods: management of multicultural groups"

Osalesin Roomas Erasmus+ kursusel, mis keskendus kaasavatele õpetamismeetoditele ja multikultuursete gruppide juhtimisele. Minu jaoks oli see väga tore, silmiavav ja inspireeriv kogemus. Koolitus oli praktiline, aktiivne ja andis palju mõtteid, mida saan kasutada ka oma igapäevases õpetajatöös.

Mulle meeldisid eriti aktiivõppemeetodid, sest nende kaudu ei ole õppijad lihtsalt kuulajad, vaid nad osalevad, räägivad, liiguvad, mõtlevad kaasa ja jagavad oma kogemusi. Väga meeldejääv oli nimemäng, kus iga osaleja pidi rääkima oma nime saamise loo. See oli lihtne, aga väga mõjus tegevus, sest aitas üksteisega tuttavaks saada, lõi turvalise ja sõbraliku õhkkonna ning näitas, kui erinevad ja huvitavad lood inimestel kaasas on.

Samuti jäi mulle meelde kogemusmäng, kus tuli jagada ühte negatiivset kogemust ning teine inimene pidi samal ajal aktiivselt kuulama. See harjutus pani mind mõtlema, kui oluline on päriselt kuulata, mitte kohe nõu anda, katkestada või hinnanguid anda. Aktiivne kuulamine aitab luua usaldust ja annab inimesele tunde, et tema lugu ja tunded on olulised. Õpetajana on see väga tähtis oskus nii õpilaste kui ka lapsevanematega suhtlemisel.

Kursusel käsitlesime ka seda, kuidas mõned sõnad või väljendid võivad erinevaid gruppe diskrimineerida või panna inimesi tundma, et neid ei märgata, ei mõisteta või ei väärtustata. See oli minu jaoks oluline teema, sest õpetajana kasutan iga päev keelt, millel on suur mõju. Sain paremini aru, et sõnade valik võib kas toetada ja kaasata või vastupidi kedagi tahtmatult kõrvale jätta. Mõnikord võivad harjumuspärased väljendid tunduda süütud, kuid mõne inimese jaoks võivad need olla solvavad, stereotüüpe kinnistavad või ebavõrdsust suurendavad. Seetõttu on oluline märgata, kuidas me räägime erinevast rahvusest, kultuuritaustast, soost, vanusest, võimetest või erivajadustega inimestest.

Oluline teema oli ka suhtlemine lapsevanematega. Arutasime, kui tähtis on lapsevanematega suhelda rahulikult, avatult ja lugupidavalt. Mulle jäi sellest teemast kõlama mõte, et me ei saa alati muuta teisi inimesi ega nende arvamusi, kuid saame muuta oma suhtumist, suhtlemisviisi ja seda, kuidas me olukordadele reageerime. Õpetajana on oluline jääda professionaalseks, kuulata, selgitada ja leida koostöövõimalusi, sest lõpuks on kõige olulisem õpilase heaolu ja areng.

Minu jaoks oli väga oluline mõte ka see, et õpilaste puhul ei peaks keskenduma ainult individualiseerimisele, vaid rohkem personaliseerimisele. See tähendab, et iga õpilast tuleb märgata tervikuna: tema huvisid, kogemusi, tugevusi, vajadusi ja õppimise viise. Personaliseerimine aitab luua õppimise, mis on õpilase jaoks tähenduslikum ja toetavam. See mõte kõnetas mind väga, sest õpetajana tahan, et iga õpilane tunneks, et ta on tunnis oluline ja tema arengut märgatakse.

Kursus kinnitas mulle, et aktiivõpe muudab õppimise elulisemaks ja tähenduslikumaks. Kui õpilased saavad ise osaleda, arutleda, katsetada, liikuda ja oma mõtteid jagada, on nad rohkem motiveeritud ja tunnevad end õppimise osana. Sain juurde ideid, kuidas muuta oma tunnid mängulisemaks, suhtlemist toetavamaks ja õpilasi rohkem kaasavaks.

Kokkuvõttes oli see kursus minu jaoks väga väärtuslik kogemus. Sain uusi ideid, praktilisi võtteid ja inspiratsiooni, kuidas luua tundides sõbralik, aktiivne ja koostöine õpikeskkond. Kursus pani mind veel rohkem mõtlema sellele, kui oluline on õpetajana märgata iga õpilast, kasutada teadlikult kaasavat keelt, toetada koostööd ning luua olukordi, kus õpilased saavad õppida läbi kogemuse, suhtlemise ja aktiivse osalemise.

Ave Amor

  “CLIL in Practice: Teaching Non-Linguistic Subjects in a Foreign Language”

Õpirände käigus omandasin teoreetilisi teadmisi lõimitud aine- ja keeleõppest (CLIL) ning arendasin praktilisi oskusi nende rakendamiseks igapäevases õppetöös.

• CLIL-metoodika tuum (4C mudel): Sain selge ja süstemaatilise arusaama sellest, kuidas planeerida õppetundi nii, et ainesisu (Content), keeleline areng (Communication), mõtlemistasandite stimuleerimine (Cognition) ja kultuuriline teadlikkus (Culture) toetaksid üksteist võrdselt.
• Ülesandepõhise õppe (TBL) ja projektõppe (PBL) raamistikud: Õppisin tundma TBL-metoodika kolmeastmelist struktuuri (Pre-Task, Task Cycle, Language Focus), mis võimaldab õppijatel keelt omandada loomuliku tegevuse ja koostöö kaudu. Samuti sain teadmisi sellest, kuidas juhtida pikaajalisemaid projektõppe tsükleid, pakkudes õpilastele valikuvabadust 
• Keeleline tugi ehk Scaffolding: Mõistsin, kuidas eristada õpilaste igapäevast suhtluskeelt (BICS) ja akadeemilist ainekeelt (CALP) ning milliste tehnikatega toetada õpilast, et ta suudaks võõrkeeles ka keerulisemat ainesisu omandada.
• Säästva arengu eesmärkide (SDGs) lõimimine: Rooma Villaggio per la Terra külastuse kaudu sain teoreetilise ülevaate sellest, kuidas siduda globaalseid keskkonnateemasid ja säästvat arengut keele- ja ainetundidega, kasutades autentseid materjale.

2. Praktilised oskused 

• Tundide struktureerimise oskus: Oskan nüüd luua dünaamilisi ja loogilisi tunnikavasid, kasutades "kolmekäigulise lõuna" (Starter, Main, Dessert) põhimõtet. Oskan tundi alustada huvi äratavate "käivitavate küsimustega" (Driving Questions) ja lõpetada tõhusate enesekontrolli võtetega nagu väljapääsupiletid (Exit Tickets).
• Tehnoloogia ja CALL (Computer Assisted Language Learning) kasutamine: Areandasin oma digipädevusi. Oskan luua interaktiivseid mänge, sõnapilvi ja digitaalseid koostöökeskkondi (nt Padlet, Canva, Wordwall), mis toetavad keeleõpet ja koostööd virtuaalses õpikeskkonnas.
• Diferentseerimine ja keeleline toetamine: Suudan luua struktureeritud tugiraamistikke (nt Sentence Starters / lausealgused ja rühmitatud sõnavaralehed), mis aitavad erineva keeletasemega õpilastel rühmatöödes võrdsena osaleda.
• Koostöö ja kultuuridevaheline kommunikatsioon: Töötades gruppides koos teiste riikide õpetajatega, parandasin oma ingliskeelset eneseväljendust, läbirääkimisoskust ja sain väärtusliku kogemuse rahvusvahelisest koostööst.

Õpitu tulemusena tunnen end klassi ees palju kindlamalt, et viia läbi tunde, kus keeleõpe on vahend uute teadmiste hankimiseks, mitte eesmärk omaette.

Anneli Dietrich 

Õpirände jooksul osalesin rahvusvahelisel koolitusel “CLIL in Practice: Teaching Non-Linguistic Subjects in a Foreign Language”, mille eesmärk oli tutvustada CLIL-metoodika praktilist rakendamist erinevate ainete õpetamisel võõrkeeles ja siduda aineõpe ja keeleõpe üheks tervikuks.

Koolituse käigus osalesin:

*loengutes ja aruteludes CLIL-metoodika põhimõtete kohta;

*praktilistes töötubades, kus koostasime CLIL-tunde ja õppematerjale;

*rühmatöödes koos teiste Euroopa õpetajatega;

*digivahendite kasutamise õppes (ed.ted.com, slido.com);

*üritusel Erasmus+ Generation for the Earth;

*õppetegevustes, mis keskendusid sõnavara toetamisele ja aktiivõppe meetoditele.

Koolitus andis võimaluse täiendada lõimitud aine- ja keeleõppe alaseid teadmisi.

Koolitusel vahetasime kogemusi teiste Euroopa õpetajatega ning saime tutvuda erinevate haridussüsteemide ja õpetamispraktikatega. Saksamaal õpetatakse osa õppeaineid inglise keeles, ka koolitaja näited olid pigem inglise keele õpetamise kohta. Prantsusmaa õpetaja oli Bretagne piirkonnast, kus lisaks prantsuse keelele on ka bretooni keeles võimalik õppida. Rahvusvaheline koostöö ja ühised arutelud aitasid mõista, kuidas CLIL-metoodikat saab rakendada erinevates õppeainetes, sealhulgas matemaatikas, loodusteadustes ja praktilistes tegevustes

Õpirände jooksul tutvusin erinevate Euroopa riikide õpetajate kogemustega võõrkeelse aineõppe rakendamise kohta. Itaalias kasutatakse CLIL metoodikat peamiselt võõrkeelte (inglise keele) õpetamiseks. Õpilased saavad teadmisi õppeainete omandades õppides samal ajal ka uut keelt, samas kui õpetajad ei ole võõrkeeleõpetajad.

Koolitusel käsitleti järgmisi teemasid:

*CLIL-metoodika alused;

*keele ja aineõppe lõimimine;

*õppijate toetamine erineva keeletaseme korral;

*õppematerjalide kohandamine;

*koostöine õppimine ja probleemilahendus;

*kujundav hindamine CLIL-õppes;

*digivahendite kasutamine aineõppes.

Koolituse muutis põnevamaks koolitaja võime oma õppesisu kohandada vastavalt osalejatele, näiteid CLIL metoodika rakendamisest toodi just nende õppeainete kohta, mis meid enim huvitasid. Minu jaoks oli uudne plaanida õppetunniks nii ainealaseid kui ka keelealaseid eesmärke ning õpetada ainealast keelt.

Matemaatika puhul tuleb keeleõppele olulist tähelepanu pöörata, õpetades ainespetsiifilisi mõisteid ning samas ka tähelepanu sellele pöörata, kuidas kõnekeel ja ainealane keel ei pruugi olla alati sama tähendusega. Õppetunni jooksul ei ole oluline, et õpilane mõistaks teksti sõna- sõnalt, vaid pigem mõistaks lause tähendust.

Valmistasime koolituse käigus ette mitme õppetunni kavu koos materjalidega, mis lõimisid omavahel näiteks kliimat ja keeleõpet ning tihedust ja keeleõpet. Meie kursusel toodud näited sisaldasid ka võltsuudiste ja keskkonnateadlikkuse teemasid. Meid suunati pidevalt genereerima keeleõppevõimalusi erinevates olukordades.

Õpirände tulemusena sain uusi ideid ja praktilisi võtteid, mida saan rakendada oma igapäevases õpetajatöös. Kavatsen kasutada rohkem aktiivõppe meetodeid, visuaalseid ja keelt toetavaid materjale ning siduda aineõpet rohkem suhtlus- ja probleemilahendusoskuste arendamisega. Samuti arenes minu ingliskeelne erialane suhtlusoskus ning valmisolek osaleda rahvusvahelises koostöös .

Airit Vaitmaa