Front page
Toidumenüü
Neljaviljapallid 175 g
Piim 150 g
LA vitamiiniamps: õun 60 g
LõunaPeedisupp 230 g
Hapukoor 20 g
Täistera rukkileib 20 g
Vaarikakissell 150 g
Vahukoor 10 g
Maitsevesi
Päevane energia:
756 kcal
OodeJÕULUREEDE
Jõulureede õhtul käidi juba saunas
Allikas Eesti rahvakalender🤗
Neljaviljapallid 175 g
Piim 150 g
LA vitamiiniamps: õun 60 g
LõunaPeedisupp 230 g
Hapukoor 20 g
Täistera rukkileib 20 g
Vaarikakissell 150 g
Vahukoor 10 g
Maitsevesi
Päevane energia:
756 kcal
OodeJÕULUREEDE
Jõulureede õhtul käidi juba saunas
Allikas Eesti rahvakalender🤗
Jõululaupäev
Tuntud kui ka jõuluõhtu. Eestis on see päev riigipüha. Kristliku kalendri järgi on see Jeesus Kristuse sünni päev. Levinud kommete kohaselt süüakse ja juuakse siis rikkalikku jõulusööki ning tuleb jõuluvana ja toob kingitusi.
Rahvapärases kasutuses kannavad jõulude nimetust nii Kristuse sündi märkivad jõulupühad kui kogu kesktalvepühade tsükkel. Kristuse sünnipäevale vihjavaid nimetusi pole kasutatud kuigivõrd.
LõunaJõulud
Üldnimetus jõulud on muinasskandinaavia algupära ning lähtub sõnakujust jul. Soome keeles tuleneb jul-sõnast juhla pidustuse või püha ja joulu jõulude tähenduses. Maa kaguosas Krk, Trv, Hel, Ta lõunaosas ning Võ, Se on jõulude paralleelnimetuseks talvistepühad, talvsi-, taliste-, talsipühad (vrd. läti k. ziemas svētki – talvepühad). Analoogse tähendusega on suvistepühad ehk suvisted. Ajaliselt hõlmavad aasta kõige pikemad, tähtsamad ja kõige mitmekülgsema traditsiooniga pühad perioodi, mille piirdaatumid on toomapäev (21. XII) ja kolmekuningapäev (6. I).
Jõululaupäev
Tuntud kui ka jõuluõhtu. Eestis on see päev riigipüha. Kristliku kalendri järgi on see Jeesus Kristuse sünni päev. Levinud kommete kohaselt süüakse ja juuakse siis rikkalikku jõulusööki ning tuleb jõuluvana ja toob kingitusi.
Rahvapärases kasutuses kannavad jõulude nimetust nii Kristuse sündi märkivad jõulupühad kui kogu kesktalvepühade tsükkel. Kristuse sünnipäevale vihjavaid nimetusi pole kasutatud kuigivõrd.
LõunaJõulud
Üldnimetus jõulud on muinasskandinaavia algupära ning lähtub sõnakujust jul. Soome keeles tuleneb jul-sõnast juhla pidustuse või püha ja joulu jõulude tähenduses. Maa kaguosas Krk, Trv, Hel, Ta lõunaosas ning Võ, Se on jõulude paralleelnimetuseks talvistepühad, talvsi-, taliste-, talsipühad (vrd. läti k. ziemas svētki – talvepühad). Analoogse tähendusega on suvistepühad ehk suvisted. Ajaliselt hõlmavad aasta kõige pikemad, tähtsamad ja kõige mitmekülgsema traditsiooniga pühad perioodi, mille piirdaatumid on toomapäev (21. XII) ja kolmekuningapäev (6. I).
Tundide ajad
| E T N R | K |
|---|---|
| 1. 08:25 - 09:10 | 1. 08:25 - 09:05 |
| 2. 09:20 - 10:05 | 2. 09:15 - 09:55 |
| 3. 10:15 - 11:00 | 3. 10:05 - 10:45 |
| lunch 11:00 - 11:25 | lunch 10:45 - 11:10 |
| 4. 11:25 - 12:10 | 4. 11:10 - 11:50 |
| lunch 12:10 - 12:35 | lunch 11:50 - 12:15 |
| 5. 12:35 - 13:20 | 5. 12:15 - 12:35 |
| 6. 13:30 - 14:15 | 6. 12:45 - 13:25 |
| 7. 14:30 - 15:15 | 7. 13:35 - 14:15 |
| 8. 15:20 - 16:05 | 8. 14:25 - 15:10 |
- 1. 08:25 - 09:10
- 2. 09:20 - 10:05
- 3. 10:15 - 11:00
- lunch 11:00 - 11:25
- 4. 11:25 - 12:10
- lunch 12:10 - 12:35
- 5. 12:35 - 13:20
- 6. 13:30 - 14:15
- 7. 14:30 - 15:15
- 8. 15:20 - 16:05
- 1. 08:25 - 09:05
- 2. 09:15 - 09:55
- 3. 10:05 - 10:45
- lunch 10:45 - 11:10
- 4. 11:10 - 11:50
- lunch 11:50 - 12:15
- 5. 12:15 - 12:35
- 6. 12:45 - 13:25
- 7. 13:35 - 14:15
- 8. 14:25 - 15:10