Uudised

5. klassi õppekäik Iisakusse 15. september

5. klass käis Iisakus Tärivere külas Tali talus külas Kalju Tarumil kes oskab puudest ja kividest imeasju meisterdada ja milline imeilus loodus meie ümber...


Kalju Tarum viis meid mööda tema maal asuvat RMK matkarada salapärasele teekonnale, tema kodumets oli nagu võlumets- seal oli künkaid ja orge, looduslikke teid ja inimese poolt istutatud metsa. Teerada kattis üleni pehme heleroheline samblavaip, millel oli mõnus liikuda. Tee ääres olid päris rebaseurud, kõrvukrätsu pesakastid, laanekuklase pesad, mille kallal kevaditi maiustab päris karu. Korraks vilksatas puude vahel ka orav. Puude otsas rippusid tugitoolid kiikumiseks ning metsast endast piilusid välja kõiksugu erilised tegelased alates päkapikkudest, lõpetades värviliste anakondadega. Varjuline teerada viis meid onu Kalju maja juurde.

Pisut enne maja ilmus meid nagu metsahaldjas tervitama onu Kalju naine Endla. Tema pakkus meile maitsta kuivatatud õunu, marju ja värskeid pohli.  Maja ümbrus oli aga täis põnevaid kive. Aga kõige rohkem oli seal kõiksugu puidust tehtud esemeid. Küll oli puu õiget pidi maasse torgatud, küll tagurpidi, küll oli tal karu kuju, küll jänese kuju. Kalju Tarumi väikeses kodumuuseumis uurisime, kuidas näeb välja erinevate puude muster, kuidas need sõrmega katsudes tunduvad ja kuidas lõhnavad. Eriti meeldis õpilastele kadaka magus lõhn.

Peagi oli aeg edasi liikuda, hõikasime kõik kooristoredale pererahvale "Aitäh, aitäh, aitäh!", andsime üle oma magusa kingituse ning suundusime Iisaku vaatetorni. No küll see oli kõrge! Sea pidasime piknikku, mängisime mänge ja lobisesime niisama.

PS! Lubasime, et igaüks meist teeb ise puidust midagi. Ja see midagi on mõeldes jõulumehele. Teate, see ongi õige puidu väärindamine!

Õpetaja Kaja Kama

Kalju Tarum viis meid mööda tema maal asuvat RMK matkarada salapärasele teekonnale, tema kodumets oli nagu võlumets- seal oli künkaid ja orge, looduslikke teid ja inimese poolt istutatud metsa. Teerada kattis üleni pehme heleroheline samblavaip, millel oli mõnus liikuda. Tee ääres olid päris rebaseurud, kõrvukrätsu pesakastid, laanekuklase pesad, mille kallal kevaditi maiustab päris karu. Korraks vilksatas puude vahel ka orav. Puude otsas rippusid tugitoolid kiikumiseks ning metsast endast piilusid välja kõiksugu erilised tegelased alates päkapikkudest, lõpetades värviliste anakondadega. Varjuline teerada viis meid onu Kalju maja juurde.


Pisut enne maja ilmus meid nagu metsahaldjas tervitama onu Kalju naine Endla. Tema pakkus meile maitsta kuivatatud õunu, marju ja värskeid pohli.  Maja ümbrus oli aga täis põnevaid kive. Aga kõige rohkem oli seal kõiksugu puidust tehtud esemeid. Küll oli puu õiget pidi maasse torgatud, küll tagurpidi, küll oli tal karu kuju, küll jänese kuju. Kalju Tarumi väikeses kodumuuseumis uurisime, kuidas näeb välja erinevate puude muster, kuidas need sõrmega katsudes tunduvad ja kuidas lõhnavad. Eriti meeldis õpilastele kadaka magus lõhn.

Peagi oli aeg edasi liikuda, hõikasime kõik kooristoredale pererahvale "Aitäh, aitäh, aitäh!", andsime üle oma magusa kingituse ning suundusime Iisaku vaatetorni. No küll see oli kõrge! Sea pidasime piknikku, mängisime mänge ja lobisesime niisama.

PS! Lubasime, et igaüks meist teeb ise puidust midagi. Ja see midagi on mõeldes jõulumehele. Teate, see ongi õige puidu väärindamine!

Õpetaja Kaja Kama